esmaspäev, 8. august 2016

Kuidas sündis Ühistreening - Liigutame end koos!

Oma kavade kirjutamise, koostamise, filmimise ja jagamisega olen jõudnud tänaseks sinna maale, et tekkis tahtmine suuremalt inimesi nö reele aidata. Nagu mul ikka, siis ootad seda ideaalset hetke, millal oma mõte päriselt teoks teha. Õnneks on mul kõrval mees, kes mind maa peale toob ja tuletab meelde, et ideaalset hetke jäädki ootama ja nii võivad paljud asjad lihtsalt tegemata jääda. Nagu öeldakse, „You can’t edit a blank page“ ehk et ei saa parandada seda, mida pole isegi alustatud. 






Algas see lugu siis vaikselt sellest, kus minu mees mind tagant utsitas, et tee oma Facebook-i leht Tahan Olla Terve. Räägi lahti oma idee, vaata, kuidas inimesed reageerivad, jaga oma mõtteid tervislikust eluviisist, motivatsioonist, saavutustest ja kõigest sellest, mis eelkõige sind õnnelikuks teevad. Üle kivide ja kändude sain end nõusse ja tegin selle ära. Tegelikult olen väga rahul, et rohkem ei oodanud :). Miks? Loe edasi ;)

Vähemalt paar kuud oli mul peas keerelnud mõte, et teeks ühistreeningu neile, kes ei ole üksi treenijad ja kes vajavad abi alustamiseks. Abi nii motivatsiooni leidmise, rutiini tekitamise kui ka harjutuste õige tehnikaga sooritamiseks. Paljud ei taha lihtsalt üksinda trenni teha, sest alati leitakse "õige" põhjus, miks ikkagi ei peaks praegu trennitama või siis ei osata isegi kuskilt alustada. Kindlaks määratud ajal on oluliselt raskem tulemata jätta ja koos tehes ei taha keegi olla teistest nõrgem ning pingutus on kindlasti suurem kui üksi tehes :). Nii see mõte mul muudkui süvenes, kui ühel hetkel mees jällegi küsis mu käest, et kas sa ei ole mõelnud teha oma Facebooki Tahan Olla Terve lehe kaudu event-i ja kutsuda inimesi koos trenni tegema. Nagunii regulaarselt koostan kavasid ja miks mitte seda suuremalt jagada.
Õnneks olin ma seda mõtet juba ise enda peas piisavalt pikalt mõelnud ja olin jõudnud seda seedida, kuid kui tema selle juba välja ütles, siis sain seda kõigest kaks päeva nö edasi lükata, sest tema pidev küsimine: „Millal sa event-i teed?“ ajas hulluks. Nii ma selle esimese ühstreeningu "Liigutame end koos!" õhku tõstsingi, millest tänaseks on saanud juba väga mõnus rutiin :).



Mulle tegelikult ei meeldi esineda võõra seltskonna ees ja seetõttu ma oma kõige esimest ühistreeningut kartsin ikka väga. Emotsioonid olid laes, süda puperdas, hääl ja käed värisesid :D. Õudne eneseületus! Tänaseks on enamus juba regulaarsed käijad ja iga uus liituja tekitab pigem sooja ja mõnusa tunde ning seda esialgset hirmu ei ole :).

Mis me seal teeme? On juba neid, kes saavad kaasa rääkida :). 

Eks iga treening peaks koosnema soojendusest, intensiivsemast pingutusest ja venitustest. Nii ka meie trennis.

Alustame 10-15 minutilise soojendusjooksu või kiirkõnniga, et nahk märjaks saada, lihased soojaks ja süda kiiremini tööle :). 




Miks just jooks või kiirkõnd? Minu jaoks jooks on üks lahutamatu osa minu elust ja kergel jooksusammul on väga mõnus soojendust teha. Lisaks soovin, et inimesed, kes mu trennis osalevad, saavad sisse ka jooksupisiku ja ühel ilusal päeval suudavad ja tahavad ise jooksma minna. Lisaks on jooks üks parimaid viise rasvapõletuseks, mille pärast ju paljud naised tegelikult treeningutega üldse alustada soovivad :). Kiirkõndi olen soovitanud neile, kes jooksust veel nii väga lugu ei pea ja tunnevad, et nad ei ole valmis jooksmiseks. Olen siinkohal nõus personaalselt aitama, kui on soov saada siiski regulaarseks jooksjaks.




Nii, soojendus tehtud, alustame erinevate lihasgruppide harjutustega. Olen kasutanud Jüri Spordikeskuse lahkel loal nende staadioni suurt muruplatsi, kus saame olla mõnusalt ringis ja mul on hea ülevaade, kuidas harjutusi sooritatakse ning saan vajadusel juhendada. Lisaks olen ka ise kõigile nähtav, kui harjutust ette näitan.

Lisaraskusi me ei kasuta, vaid kasutame ära oma enda keharaskust. Olen püüdnud koostada kavad nii, et me väga palju pikali maas ei ole ja kasutame pigem tasakaalu. See teeb algaja jaoks küll soorituse raskemaks, kuid alati olen näidanud ka kergema variandi harjutusest, et inimene saaks ise valida ja tunnetada, kumb talle jõukohasem on. Kergem ja raskem variant on selleks, et ikka on trennis ka neid, kes ei ole esimest korda ja kelle füüsiline tase on natukene kõrgem ning nad ootavad raskemaid, põnevamaid harjutusi. Kindlasti ei tasu aga lihtsama varaindi juurde jäädes mõelda, et see kuidagi sind kehvemana näitab - lihtsalt ei ole mõistlik üle pingutada ja pigem tasapisi järkjärgult oma koormust tõsta.
Staadionil on äge nurk ka erinevate ronimis- ja turnimisatraktsioonidega. Kasutasin ära ka seda võimalust, et trenni põnevamana hoida.
Lihasharjutuste osale olen arvestanud 35-45 minutit, et trenn liiga pikaks ei läheks ja isu otsa ei saaks :).

Näiteks ka pingid said kasutust :)


Minu eesmärk ei ole inimestest voolida fitness-tüdrukuid, kelle peal võiks anatoomia tunde pidada, vaid pigem hoida mõnusas toonuses ja trimmis, et oleks hea end peeglist vaadata. Fitness-tüdrukud on tõeliselt motiveerivad ja neid on nii ilus vaadata, kuid et sellesse etappi jõuda, siis peab tõesti oluliselt rohkem end trennidele ja toitumisele fokusseerima, kui lihtne tervisesportlane.




Üks oluline osa treeningu juures on venitused. Peale suuremat pingutust lihased lühenevad, mis tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades ja põhjustab ülemäärase koormuse liigestele ja lihastele. Selle tagajärjel kasvab aga lihaste rebestuse ja põletike oht, mida me ometi ei taha. Samuti järgmisel päeval kibe tunne lihastes võib olla oluliselt suurem, kui venitused vahele jätta.
Venitusi teeme ca 5-10 minutit. Igas venituses hoiame vähemalt 20 sekundit (mida pikemalt, seda parem tulemus) ja käime läbi kõik lihased, mida lihastreeningul pingutasime. Oluline on jälgida, et ei tekiks sellist jõnksutamist, vaid venitust tuleb hoida ühes asendis ilma valuta, kuid lõdvestatult venituses.





Kui olin juba mõnda aega oma Ühistreeninguid pidanud, sõitsin Kuressaarde, oma kodukanti emale külla. Kuna mul ema on oma põhitöö (kehalise kasvatuse õpetaja)  kõrvalt ka aeroobikatreener ja ta teadis, et ma nüüd trenne annan, siis kasutas ta mu tulekut kohe ära ja pakkus võimalust mulle tema asemel trenn läbi viia. Esialgne vastus oli muidugi "Ei!". Ema hakkas moosima, et tal ikka veidi kehv olla ja ikka tee. No ühesõnaga sai ta mind nii kaugele, et selle jah-sõna mult välja pigistas. Olen viimasel ajal mitmeid kordi oma mugavustsoonist välja pidanud astuma ja otsustasin selle ka seekord ikkagi vastu võtta. Kuressaarde jõudes ütlesin emale, et ükskõik, mis vabandusi ma ka laduma ei hakka, siis ära lase mul loobuda sellest. 
Nii ka jäi... jõudis kätte aeg ja pidin mikri pähe panema, muusika mängima, astuma sirgel sammul grupi ette, end tutvustama ja peale hakkama. Ma ju ei kasuta oma trennides mikrofoni! Mõelda, et mis vahet sellel on, siis ikka on küll :) - see on lisavidin su peas, sa kuuled oma häält VALJULT, see hüppab sinuga kaasa, segab selili olemist ja mida kõike veel. 
Lisaks on seal muusika! Ma ei ole ammu andnud trenne muusika saatel ja oma praegused kavad olen üles ehitanud selle peale, et igaüks leiab oma tempo. Jälle ju takistus ebamugavustundest ülesaamiseks.




Oeh, igal juhul sai trenn antud, inimesed said higiseks ja usun, et koormust nad siiski said ka :). Tagant järgi mõeldes väga mõnus kogemus ja meeldetuletus mulle endale, kuidas on trenni anda mikrofoni ja muusikaga! Kahju on mul aga sellest, et kõige selle suure ärevuse kõrval unustasin jäädvustada seda enda jaoks suurt hetke, kuidas ma, mikker peas, inimeste ees trenni teen. Seega ei ole mul head pilti sellest üritusest lisada :(, vaid rääkida ainult kogemusest :).







Kokkuvõtteks võin öelda, et ei tasu tõesti oodata ideaalset hetke ja seda, millal ma tõeliselt valmis olen, sest ma ilmselt ootaks seda siiani ja ei oleks saanud rõõmu valmistada neile, kes täna juba minuga koos trennitamas käivad. Praegu saan ma iga järgnev trenn teha mingeid muudatusi, kui tunnen, et selleks on vajadus. Sellest ei ole ju midagi! Samuti saan kogu aeg täiendada oma Facebooki lehte. Näha, mis inimesi köidab ja motiveerib ning selle järgi teha postitusi. Ei saa teada enne, mis on ideaalne, kui sa ei ole isegi alustanud mustandi kirjutamisega :). 
Igal juhul ootan alati uusi huvilisi meie trennidesse ka edaspidi ning rõõm on  juba olemasolevate liikmetega regulaarselt kohtuda ;) 

Julge alustada! Muudatused on lubatud ja nii on kõige parem näha ka arengut!